"Hooliv klass" - edulugu

Projektis „Hooliv klass“ on võetud eesmärgiks algatada kooli ja noorsootöö koostöö, et tekitada muutus noorte sotsiaalsetes pädevustes ja rõhutada klassikaaslaste omavahelise läbisaamise olulisust.

Jagame Raili Vahermägi edulugu, kuidas tuua kooli rohkem VEPA-t.

Eelmisel õppeaastal kohandasin "Hooliva klassi programmi" enda 6. klassile projekttunni teemaks ja sisuks. Idee tuli eelkõige elust enesest.

Pikaaegse kogemusega koolipsühholoogina näen ja tean, kui oluline on õpetada lastele suhtlemisoskusi ja arendada emotsionaalset intelligentsust.
Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine on kirjas ka meie kooli arengukavas.
Kahjuks ei ole meil veel hetkel põhikooli astmes süsteemselt toimivat metoodikat, mis sellele tähelepanu pööraks. Algklasside õpetajad kasutavad VePa metoodikat ning 5. ja 7. klassides on inimeseõpetuse kursus see, kus neid vajalikke teemasid käsitletakse. Varasemalt on aastaid koolis tegutsenud ka TORE tugiõpilasliikumine.
Järgnevatel aastatel soovime teadlikult nendele teemadele koolis veelgi enam tähelepanu pöörata.

Programmi eesmärgiks on arendada nelja oskust:
1. MEESKONNATÖÖ OSKUS - ehk kuidas teha koostööd! Kuidas kuulata, ennast sõbralikult kehtestada/väljendada ning enda emotsioonidega hakkama saada!
2. HOOLIVUS - ehk kuidas luua üksteisele sõbralik ja turvaline keskkond!
3. KIUSAMISE MÄRKAMISE/ENNETAMISE OSKUS - ehk kuidas jõuda selleni, et keegi ei tunneks, et teda füüsiliselt või vaimselt kiusatakse ning tõrjutakse!
4. OSKUS ERINEVAID OLUKORDI ANALÜÜSIDA ja LAHENDUSI PAKKUDA - ehk oskus probleemi mõista ja lahendusi leida!

Esmalt kogusin ka õpilastelt mõtteid ja ideid, kuidas kujundada hoolivat, hea õpimotivatsiooniga, hästi koostööd tegevat ning kiusamist mitte sallivat klassi!
Koos panime paika teemad ning tegevused, mis sellele kaasa aitaksid.
Tundide raames tegime rühmatöid, palju arutelusid ning juhtumite lahendamisi, erinevaid mänge koos reflektsiooniga, individuaalseid analüüse ning klassi üritusi nii planeerimises kui ka läbi viimises. Igaüks sai tegeleda nii endaga kui ühisesse klassi heaollu panustamisega.
Juhendusin mõttest, et kiusamise vastand ei ole mittekiusamine, vaid sõbralikkus ja hoolivus!
Kursuse lõpuprojekt oli 2-osaline: Individuaalne eneseanalüüs ning rühmatööna virtuaalse "Hooliva klassi" käsiraamatu loomine. Neli rühma ja neli teemat videote kujul:
1. Sissejuhatus: Meie klassi väärtused ja kokkulepped.
2. Heaks kaaslaseks olemise „mini käsiraamat“ podcasti või intervjuude vormis.
3. „Tööriistakast“ – kuidas toime tulla enda emotsioonide juhtimise ja konfliktide lahendamisega läbi sketśide ja minilugude.
4. Klassiruumis õppimist toetavad nipid, oskused, harjumused läbi visuaalsete näidete.

Valmisid igati läbimõeldud, sisukad ja huvitavad tööd.

Mida märkasin ja mis muutus?
Selle programmi läbi arenes laste enesekindlus ning paranesid nii eneseregulatsiooni kui suhtlemisoskused (mõnel vähem, mõnel rohkem).
Suurenes "kõrvalseisjate julgus" märgata, sekkuda ning küsida abi probleemide korral.
Õppisime mõistma, et kõik ei pea mulle meeldima, aga ma saan ja oskan kaaslasega koostööd teha ka neutraalsel tasandil. Ka õpimotivatsiooni tõusu näen paljudel õpilastel.

Käesoleval õppeaastal olen soovitanud seda programmi eelkõige 4.-6. klasside juhatajatele. Saan olla abiks neid mentoreerides ning vajadusel ka osade tundide läbi viimisel. Paar huvilist juba on. Vaatame, kuidas meie koostöö kujuneb.